Lase vabaks ja julge olla Sina ise
Paljudel inimestel, keda igapäevaselt kohtame, pole nähtavaid füüsilisi arme, küll on aga emotsionaalsed. Tagajärg isiksusele ja tema minapildile on aga sama, mis füüsilistelgi. Keegi on inimesele minevikus haiget teinud või neid haavanud, võib-olla ehk korduvaltki ja inimene on tõmbunud enda kesta. Sellised inimesed kipuvad arvama, et nad ei meeldi teistele ning et maailm, milles nad elavad, on üks vaenulik paik.
Mitte alati ei ole emotsionaalsete haavade taga aga teised, vaid enamik meist tekitab neid endale ise… Me kipume endas kahtlema, tunneme põhjendamatult süümepiinu, kuigi need tunded võiks koheselt lõpetada. Jätta minevikus tehtud tegude pärast süü tundmine minevikku ja teha targemaid otsuseid tänases päevas. Inimesed kipuvad arvama, et kui neil üks kord midagi välja ei tulnud on nad automaatselt läbikukkujad. Ei ole! Lihtsalt see tegevus ei tulnud sel hetkel välja. Vead ei määratle inimese olemust, kui ta seda ise ei luba.
Emotsionaalsete armidega inimesed kipuvad pidama vimma, võimendavad negatiivset, elavad minevikus nagu vanainimesed, mis teebki nad lõpuks – vanaks. Vanaks kõigepalt vaimult ja siis ka kehalt. Sellised inimesed on pidevalt rahulolematud, nad on karmid iseenda ja teiste suhtes ning sügavam koostöö sellise inimese jaoks pole võimalik. Kui selline inimene on sattunud tiimijuhi või perepea rolli, kipub ta mikromanageerima ja arvab, et ainult tema arvamus on õige. Selle asemel võiks ta võtta inimesi ja olukordi sellistena nagu nad on ja võimendada positiivset: jagada heakskiitu, mõistmist, tunda rõõmu, et hea sõna tekitab hea keskkonna vingete saavutuste ellu viimiseks. Nii individuaalselt kui meeskondlikult.
Dr Maxwell Maltz soovitab oma raamatus “Mõtlemine muudab elu. Uus psühhoküberneetika” teha emotsionaalsetele armidele ilulõikus ja neist vabaneda.. Tõhus vahend selleks on – ANDESTAMINE. Mitte suusoojaks öeldud, et andestan ja hiljem igal võimalikul juhul vanu teemasid uuesti üles tõstatata. Andestada siiralt ja tõeliselt! Kesiganes Sulle haiget tegi ja Sinu enesehinnangule hoobi andis, andesta talle mõttes ja – liigu edasi.
Sul pole vaja jääda enesehaletsuse lõksu ega kedagi halvustada. Julge olla Sina ise! Väljendada end enesekindlalt erinevates olukordades mõtlemata läbikukkumise hirmule! Lihtsalt tee seda, mida armastad pingevabalt ja tänutundes. Kui hakkad liigselt muretsema sellepärast, mida “teised mõtlevad”, proovid kõigile meele järele olla, kui muutud liiga tundlikuks teiste inimeste tegeliku või kujutletud pahameele suhtes, siis Sa lihtsalt piirad ja pärsid oma loovust. Sulle pole seda vaja! Kasuta oma kujutlusvõimet loomaks tulemusi ja elu, mida soovid, selmet mõelda, mida keegi teine Sinust parasjagu “arvab” või räägib.
