Kuidas 120-selt veel rokkida?
Elus vajame alati uudishimu enam kui hukkamõistu ja kriitikat.
See aitab omandada uut. Samal ajal kui kriitika lükkab meid lukku.
Barbara Houseman
Selleks, et saaksid ka 120-selt täiega rokkida, alusta sellest, et – revideerid põhjalikult oma praeguseid tegemisi. Miks Sa teed seda, mida teed? Mis Sind kannustab? Kas see täidab Sind rahuolutundega või pigem toimetad inertsist ja tegutsemise rõõm on tegelikult – kadunud… Otsi see rõõm oma olemises ja tegemistes uuesti ülesse!
Kas ikka on võimalik elada üle 100 aasta? Asjatundjate sõnul poleks selle vanuseni jõudmine paljude jaoks juba tänagi mingi probleem, kui – muuta oma harjumuspärast mõtlemist ning elustiili. Kui ka Sina oled üks neist, kes toob praegu vanuse põhjuseks, miks midagi teha ei saa, siis lõpeta selline mõtlemine kohe – PRAEGU!
Kas 65 on uus 35? Suure tõenäosusega see nii on, sest kui vaadata enda ümber hetkel 50-le lähenevaid inimesi, siis poole vanusest võiks füüsilise ja vaimse võimekuse tõttu julgelt maha tõmmata. Youtube avarustes vilgub vidosid 50+, 70+, 80+ ettevõtlikest inimestest: kes jagab teadmisi, kes rändab sooloreisijana oma väiksema või suurema 4-rattalisega mööda maailma. Või siis teevad mõlemat.
Maailm meie ümber muutub pidevalt ja tänasel päeval on väga normaalne, et inimene jõuab teha elus 4-5 kui mitte enam karjääripööret. Muutub ka töökultuur. Eelmise sajandi võtetega tänasel päeval edukat ettevõtet enam juhtida ei saa. Eelmise sajandi võtete all pean silmas, et töötasu maksmist peetakse piisavaks motivaatoriks.
2000. aastate alguses lisandus organisatsioonikultuuri mõistetesse sõna pühendumine. Veidi enam kui kümmekond aastat hiljem ehk täna räägime arenguvõimaluste loomisest ja meeskonna heaolu tundest. Hüved, mida tiimiliikmetele pakutakse, keskenduvad tervislikkuse ja loovuse aspektidele. Tuleviku märksõna eduka ettevõtmise loomises on aga elustiil ja eneseteostusega seotud vajadused. Vaid siis, kui ettevõtte juhtkond mõistab meeskonnaliikme elustiili, on võimalik luua mõlemapoolselt kasulikud koostöökokkulepped ning partnerlus.
Palju on räägitud läbipõlemisest töökohal (burnout), mis tekib vaimsest, emotsionaalsest või füüsilisest ülekoormusest. Sama laastav on tegelikult ka töötüdimus (boreout) ehk igavusesündroom. Psühholoogiline häire, mille põhjuseks on peamiselt töökoha vaimne alakoormus: piisavalt põnevate ülesannete puudumine või nende vähesus.
Nii läbipõlemine kui töötüdimus tekitavad sümptomeid unetusest, maoärrituse ja peavaluni, mis viivad tervisehäireteni.
Mõlema ärahoidmiseks vajavad inimesed:
1. Iseseseisvust otsusteks ja kaasatust suuremasse visiooni
2. Pühendunud meeskonda enda ümber ja kedagi, kes suudaks neid asendada.
3. Igapäevast tunnustust, et ollakse õigel teel.
4. Mõistlikku koormust ja piisavalt puhkust.
5. Lootust, et ettevõttel läheb iga päevaga paremaks ehk paraneb ka nende elujärg
6. Ausust, avatust, et saaks asjadest rääkida nii nagu asjad on
Seni, kui meeskonnakaaslased üksteisele naeratavad ja leiavad olukordadele lahendusi, mitte ei külva sapiseid ütlemisi, on ettevõttel lootust kasvada. Sama kehtib ka peresuhetes – seni kuni on dialoog, on võimalus. Sama on Sinuga – kui Sinu sisekõne iseendaga on toetav ja julgustav, leiad Sa igale olukorrale lahenduse. Küsimus taandub sellele, mida Sina tahad? Mis Sind rõõmsaks teeb? Mis on see, mis annab Sulle rahuolu ja kordamineku tunde? Kas Sina tahaksid veel 120-selt rokkida?
Kui jah, vaata peeglisse, pööra tähelepanu oma mõtetele, ole endaga aus ning – julge vajadusel teha muutusi elus.
Mõtted tänases blogis on inspireeritud ettevõtlusnädala raames aset leidnud Tiina Saar-Veelmani ettekandest muutuvast töökultuurist ja tööõnnest. Aitäh!
