Miks me tunneme tüdimust?

Täiskasvanuid inimesi kuuleb päris tihti omavahel arutlemas: “kõik oleks justkui hästi: lapsed tublid, arved makstud, töökoht on, kuid kuidagi tühi tunne on…” Tehakse ühtesid ja samu tegevusi iga päev üha uuesti ja uuesti, kurdetakse sõpradele, et kohtumiseks pole väga aega, sest on kiire ehk eraldatakse end sotsiaalselt. Ja nii päevast päeva!
Paljud on justkui kaotanud oma elust värvid ja midagi ei lähe enam õieti korda. Pinged kogunevad ja frustratsiooni elatakse välja internetiavarustes või siis kahjuks – ka lähedaste peal. Miks see nii on? See juhtub siis, kui inimene ei kasuta oma loovat potentsiaali uute asjade avastamiseks, ei mõtesta seda, mida ta teeb ja eelistab rutiini enda proovile paneku asemel. Vaja on endalt küsida, kas ma teen neid tegevusi sellepärast, et ma armastab seda või sellepärast, et vastata kellegi ootustele. Rutiinselt asju tehes ei tundu aga mingi aja pärast enam miski väga põnev ega tähtis. Või kuidas Sinule tundub?

Kui tegemistest kaob säde ja mõte, kahaneb elujõud…. Kaob vitaalsus, toimub vaimne mandumine. Vahel tundub, et täiskasvanutele oleks justkui sisse programmeeritud, et teatud vanuses minnakse autopiloodile. See tundub vähemalt kindel ja stabiilne. Samu väärtusi kantakse edasi ka oma lastele. Stabiilsus on aga alati näiline nagu ka viimased aastad seda ilmekalt tõestavad. Kui inimene ei tea, mis teda õnnelikuks teeb ja mida ta elult soovib, on temaga väga lihtne manipuleerida. Kui ta on aga enda jaoks mõtestanud, miks ta seda teeb, on ka keerulistes olukordades kergem leida lahendusi, selmet end pikalt haletsema jääda. Vahel ikka on kurb olla, kui kõik ei lähe päris nii nagu sooviks, aga ajutistel tagasilöökidelt ei lasta kõigutada oma enesekindlust.

KUIDAS VÄLTIDA TÜDIMUST?

1) Pole absoluutselt vaja ületähtsusta vanusenumbrit. Ära otsi halle juuksekarvu ega lisanduvaid gramme. Kui see häirib, võta midagi ette. Igal juhul tegutse aga nii, et igal päeval oleks rääkida oma lugu, mitte lihtsalt … ja nädal, kuu või isegi aasta on läinud nii, et eredaid hetki nagu polegi….

2) Tee igas päevas midagi, millest oled mõelnud, et tegelikult võiks ju .… Helista kellelegi, mine uude kohta sööma, kasuta kojutulekuks või tööle minekuks tavapärasest erinevat teed. Tee seda, millest hinges hoolid. Proovi ja katseta.

3) Rahuldada oma uudsusenälga. Kunagi pole liiga hilja alustada mõne uue asja õppimist või millegi ettevõtmist. Meie aju kasvab terve meie elu luues uusi seoseid. Uute tegevuste tegemine hoiab mõtte erguna.

4) Ära karda tundeid! Mõtle, millise elevusega suhtusid noorukina igasse võimalusse uute inimestega kohtuda, midagi ette võtta, sõlmida uusi tutvusi või mis tunne oli, kui saavutasid mõne sportliku võidu, rääkimata armumisest. Hea! Parem tunda, kui tundeid vältida! Kas pole nii? Aitab tunda “elusolemise” tunnet! Kehvadest emotsioonidest tuleb lihtsalt õppida kiiremini lahti laskma.

5) Pane oma mõtted kirja! EI pea kirjutama memuaare, kuigi võiks. Pane kasvõi märkmikku või kalendrisse kirja päeval jooksul mõtetest läbi vilksatanud ideed, tundmised, päeva õppetund. Mille üle oled eriti rõõmus! Tee seda käsitsi, mitte arvutiga. Hoopis teine tunne saab olema. Selline kirjapanek annab Sulle suurepärase ülevaate, kuhu kulub aeg ja millel on fookus. Kui. näed mustreid, mida võiksid muuta, siis tee seda, kui tunned, et rutiin tahab enda alla matta ja säde hakkab kaduma.