Tõhusad õpistrateegiad

Kuidas hoida fookust, teha tegevusi tõhusamalt ja julgustada ka lähedasi sama tegema? Otsin pidevalt tõhusama toimetamise meetodeid. Mu sõbrad ja lähedased teavad seda. Just nii jõudis minu lauale raamat “Kuidas õppida õppima? Kuidas saab koolis hakkama kogu oma aega õppimisele kulutamata”. Intrigeeriv pealkiri, kas pole? Raamat on mõeldud lastevanematele ja noorukitele, et lihtsalt ja inspireerivalt selgitada
* kuidas aju töötab ja areneb
* kuidas lihtsate tehnikate rakendamine aitab ka ehk igavana näiva ülesande muuta mänguliseks,
* kuidas ajatõhusamalt lugeda või uusi teadmisi omandada ning
* selgitab, kuidas on mõtlemist muutes võimalik arendada oma aju ja saavutada eesmärke, millest unistad.

Jagan Sinuga neist mõnda tehnikat:

1) SIrvi ja lehtise. Uue raamatu või õpiku kättevõtmisel ära hakka usinalt kohe esimeselt lehelt lugema, vaid kõigepealt sirvi raamat läbi. Vaata sisukorda, lehitse, märka esile toodud lõike või definitsioone. Sinu aju tekitab selle tegevuse kaudu seoseid. Hiljem, kui hakkad peatükki või raamatut lugema, seostab aju info tervikuks kiiremi ja uue materjali omandamine on tõhusam.

2) Fooluse hoidmiseks kasuta Pomodoro meetodit ehk 25:10. Me kõik teame, et fookuse hoidmine on keeruline. Eriti tegevuste puhul, mis pole just lemmikud. Nii täiskasvanud kui lapsed tahaksid neid tegevusi edasi lükata võimalikult kaua. Tegelikult on vaja käituda aga vastupidiselt. Alustada just neist rakendades Pomodoro meetodit. 1980.-ndatel Francesco Cirillo loodod tehnikat. Pomodoro nimi tuli timeri kuju järgi, mille ta tehnika jaoks disainis. Tegelikutlt sobib iga timer. Meetod ise ääretult lihtne. Esiteks elimineerid kõik segajad, teiseks paned timeri 25 minuti peale ja koondad kogu oma fookuse tegevusele. Oled õpitava või tehtava juures täie tähelepanuga. Aktiivsele ajutegevusele järgeb 5-10 minutit hajevil oleku aega ehk preemiat. 10 minutit teed – mitte midagi! Või seda, mis meeldib: kallistad koera, kuulad lemmiklaulu, hüppad ja kargad, sööd. Aju puhkab, töötleb infot, leiab seoseid olemasoleva teadmise vahel ja kinnistab tõhusalt uut infot. Minu arvates geniaalne! See on piisavalt lühike aeg, et ka noor suudab teha tegevust, mida ei armasta. 20-25 minuti tõhusust fookuse hoidmisel on rõhutanud ka teised küsitlused ja uurimused.

3) Tee kokkuvõtteid! Juba teksti lugedes tähista enda jaoks olulised kohad või tee eraldi vihikusse käsitsi kokkuvõtteid. Käsitsi kirjutades kinnistub info paremini. Loo teema kohta mõtetes kujutluspilte või leia seoseid, millega loetut suhestada, näiteks uus ajaloodaatum seo mõne Sulle teada oleva varasema aastaga jne. Õpitava info omandamist soodustavatki kõige enam meenutamine.

4) Iga algus on raske. Kõige raskemad on iga uue asja õppimise juures esimesed sammud. Vaja on olla kannatlik ja järjepidev, et tekiks uus harjumus ning uus info suhestuks sujuvalt muude teadmiste ja eesmärkidega.

5) Sa õpid magades! Sinu aju salvestab õpitud infot. Kui õpid midagi uut, loob aju une ajal uusi seoseid, leiab lahendusi. Raamatu autor sõnul on “Uni sideaine, mis teadmiste alusmüüri koos hoiab.” Ehk piisav uneaeg ON VAJALIK paremate lahenduste leidmiseks ja info kinnistamiseks. Kui sellest argumendist ei piisa, et ise varem magama minna või laps voodisse suunata, siis tea, et uni on oluline ka selleks, et puhastada aju päeval tekkinud toksilistest ainetest. Kui uneaeg jääb lühikeseks ja organism täielikult ei puhastu, oled hommikul uimane ega suuda selgelt mõelda ega tõhusalt toimetada.