Vabane hirmudest, kontrolli- ja tunnustuse vajadusest
Oleme hirmudest rääkinud erinevatest vaatenurkadest ja naaseme hirmude juurde ikka ja jälle tagasi. Miks? Oleme vastuvõtlikud maailmale, meie lähikonnas toimuvale ja see vallandab mingite intervallidega tagant meie alateadvusest pinnale erinevaid hirme. Hirme, millest arvasime end olevat juba vabastanud.
Meeldetuletuseks, millised on peamised hirmud. Napoleon Hilli järgi on nendeks esinemissageduse järgi:
– vaesusehirm
– kriitikahirm
– hirm tervise pärast
– armastuse kaotamise hirm
– vanadusehirm
– surmahirm
Hirm saab alati alguse TEADMATUSEST. Enamus inimesi eelistab hirmutunnet vältida või selle eest põgeneda. Tundes hirmu on aga mõistlik oma hirmu teadvustada. Proovida analüüsida, kust see hirm on alguse saanud.
Hirm on oma olemuselt loomulik, võimas ja ürgne emotsioon, mis hoiatab meid ohtude eest, olgu see siis füüsiline või psühholoogiline. Sageli pole meie hirmudel aga alust, sest need on meie endi kujutlusvõime viljad: hakkama mingit hirmumõtet võimendama. Ja mis juhtub hirme võimendades? Rakendub külgetõmbeseadus: hirmud kasvavad nagu lumepall. Kuidas sellest nõiaringist pääseda?
Alustuseks ütle oma paanikat külvavale mõttele – STOPP! Korda seda seni, kuni tõesti õnnetub oma mõtete virvarr peatada. Hinga ja proovi keskenduda tänulikkuse praktikale. Meenuta endale kõike seda, mis on hetkel hästi.
“Kaotusehirm on rada, mis viib pimedusse.
Treeni ennast lahti laskma kõigest, mida Sa kardad kaotada.”
Yoda “Tähtede sõja III osa”
Sageli kiindume oma eesmärkidesse, omandisse, inimestesse enda ümber viisil, et meie vaikimisi saatjaks saab pidev hirm – kõigest sellest ilma jääda. “Liiga hea, et tõsi olla?” – on selline ütlemine ehk ka Sinu uskumuste tasandil kinnistunud?
Meile tundub, et kui kaotame enda jaoks midagi või kedagi olulist või kui elus on mingil põhjusel teha korrektuure eesmärkidesse, on see justkui katastroof. Tegelikult see nii ei ole. See on võimalus teha asju teistmoodi. Teha paremini.
Mida paremini iseennast tunned ja tead, mis on Sinu jaoks oluline, seda paremini õnnestub Sul säilitada rahulik meele igas olukorras. Seda vähem allud Sa manipulatsioonidele, välistele stiimulitele. Vaja oleks õppida elama nii, et meie tunded ja tegemised, enesehinnang poleks sõltuv ja kõikuv kellegi kriitikast ega ka tunnustusest.
Soov välise tunnustuse järele istub enamus inimestest sügaval alateadvuses. Väidtavalt on peaaegu võimatu kasvada üles ilma, et teatud olukord või inimene ei nakataks Sind uskumusega, et Sa pole piisavalt hea. Ja nii kasvadki ülesse sooviga pidevalt kellelegi midagi tõestada, välis tunnustust ihaledes. Seda nii äri- kui eraelus. Selleks, et püsida tasakaalus tuleks proovida ära unustada, mida teised Sinust arvavad, niisamuti kui enda ootused kellegi või millegi suhtes. Vabaneda ootustest ja eelarvamustest. Võta olukordi ja inimesena sellisena, nagu nad on. Lase lahti kontrollivajadusest, sest ainuke asi, mida üldse on võimalik kontrollida – see on Sinu reaktsioon toimuvale. Selleks, et vaigistada meeled, õpi iseennast tundma! Sa oled rohkem kui piisav! Mis on see, mida Sina soovid? Ole hirmudest üle ja väljenda ennast, oma tundeid, otsi tasakaalupunkti iseendas.
Mina olen enda jaoks teadvustanud, et areng on see, mis hoiab mind igapäevaselt heas tundes. Armastan seda, mida teen ja tegutsen selle nimel, et saada selleks iga päevaga paremaks. Leia ka Sina eesmärgid ja väärtused iseenda jaoks, et igas päevas oleks rõõm elamisest. Tunnusta iseennast, oma tegemisi ja pingutusi, armasta ennast, ole enda suurim sõber.
Kui vajad iseenda või oma eesmärkide leidmisel abi, broneeri aeg minu kalendris ja tutvustan Sulle coachingu metoodikat, mida oma töös kasutan.
