Vastutus – valik, mis vabastab su elu
Kas oled kunagi tundnud, et hoolimata püüdlustest justkui tammud paigal?
Et oled oma eesmärkidele lähedal, aga ei jõua päriselt kohale?
Asi ei ole oskustes, vaid vastutuse võtmises,
Vastutus on sõna, mida tihti seostatakse kohustustega. Aga tõeline vastutus ei ole koorem, see on võti. Võti, mis avab ukse sisemisele vabadusele.
Vastutus pole kohustus – see on jõud
Kui võtad vastutuse oma elu eest, annad endale tagasi jõu. Enam sa ei looda, et keegi teine muutuks. Ei oodata „õigeid tingimusi“. Ei vabandata end välja mineviku või teiste inimeste otsustega.
Bob Proctor kirjutab:
„Kui inimene võtab vastutuse oma elu ja tulemuste eest, lõpetab ta teiste süüdistamise. Just siis algab kasv.“
See on hetk, kus sa astud ohvri rollist loojaks. Kus sa ei ela enam minevikust ega välistest oludest lähtuvalt, vaid seestpoolt väljapoole.
Vaimne vangla on nähtamatu ja ohtlik
Inimesed, kes väldivad vastutust, jäävad sageli lõksu enda loodud vaimsesse vanglasse. See vangla ei ole nähtav, aga see tundub väga päris:
-
pidev rahulolematus
-
süüdistused
-
lootus, et „kui see inimene muutuks… siis oleks kõik teisiti“
Selline mõtteviis sööb eneseusku ja hävitab suhteid. Halvimal juhul murendab ka füüsilist tervist.
Ainus tee välja? Vastutus.
Vastutus toob enesekindluse
Paljud ootavad, et nad tunneksid end enesekindlalt enne kui tegutsevad. Tegelikult töötab see vastupidi.
Kui võtad vastutuse, siis ütled iseendale:
„Mina loon. Mina vastutan.“
ja tekibki enesekindlus.
Sest sa tead, et sa ei sõltu enam teistest ega juhusest. Sa saad tegutseda. Sa saad luua.
Sa ei ole vastutav teiste tunnete eest
Üks enim vääriti mõistetud koht on vastutus suhetes. Me arvame tihti, et peame end vastutavaks ka teiste tunnete, tulemuste ja otsuste eest.
Aga sa ei ole vastutav teiste inimeste tunnete eest.
Sa oled vastutav ainult oma reaktsiooni ja oma valikute eest.
See ei tähenda hoolimatust. See tähendab selgust ja piire. See tähendab, et lased teisel inimesel ka vastutust kanda ja kasvada.
Vastutus on sinu „võlukepp“
Kui me mõistame, et vastutus pole piirang, vaid vabanemine, muutub kogu elu dünaamika. Me ei oota enam, et midagi juhtuks. Me hakkame ise looma.
Bob Proctor lõpetab oma mõtte järgmise kinnitusega. Soovitan sul see endale kasvõi telefoni taustapildiks panna:
Ma olen vastutav oma elu eest.
Oma tunnete eest.
Oma isikliku kasvu eest.
Ja iga tulemuse eest, mille ma saavutan.
Selle mõtte omaksvõtt on nagu Aladdini lamp ja see töötab päriselt.
Kas oled valmis võtma vastutust ja looma oma elu uue taseme?
Kui see tekst sind kõnetas ja sa tunned, et vajad tuge järgmise sammu astumisel, siis oled oodatud tasuta coaching’u vestlusele.
💬 Broneeri aeg SIIT.